Roadtrip to Cape Tribulation

Reedel selgus, et meie nädalavahetusse seekord ei jää laimi-ning mandariinisalud ja saame teha ühe toreda väljasõidu. Mõeldud-tehtud ning laupäeva varahommikul seisiski meie hoovis renditud valge Magna. Reede õhtul sai muidugi külastatud kodulokaali, kuid siiski olime varakult enamvähem ärkvel ja valmis sõiduks.

Sihtmärgiks oli meil Daintree rahvuspark ja Cape Tribulation: üks metsikuima ja ilusaima loodusega piirkondi Austraalias. Siin asuvad maailma kõige vanemad vihmametsad, mis on väidetavalt üle 130 miljoni aasta eksisteerinud.

Athertonist sõitma hakates oli meie esimeseks sihtpunktiks mingi toidukoht, kust süüa saaks. Kuna me tublid olime ning varakult Athertonist liikuma hakkasime, siis ei olnud 35 km kaugusel asuvas Mareebas veel isegi mitte Tulviste lahti (kes teab kiirtoidukoha KFC logol oleva mehe pilti, siis kindlasti on mõelnud, et nii tuttava näoga mees). Muud üle ei jäänud, kui näljastel toidupoest miskit näksimist haarata. Kui tervet grillkana ja kahte karpi kartulisalatit saab muidugi suupisteks nimetada.

Järgmisena tegime peatuse Kurandas, kus asub siinse piirkonna üks suurim ja ilusaim kosk; Barron Walls. Kuna ma pole isegi Jägala juga külastanud, siis minu jaoks on see senini üheks meeldejäävaimaks vaatepildiks siin Austraalias.




Kurandast võtsime suuna ranniku poole, et ringiga Cape Tribulationisse sõites ka väikeseid rannapeatusi teha. Ookeanilainetega võitlemine oli juba vaikselt ununema hakanud, kuna viimati sai seda tehtud Byron Bays. Ujumispeatuse tegime Trinity Beachil. Veetemperatuur muide oli 28 kraadi ja kuni maikuuni on põhjaranniku randades ohtliku jellyfishi hooaeg. Seetõttu ei saa suvalises kohas ujuma minna ning randades on spetsiaalse võrguga eraldatud väike ala, kus eeldatavasti peaks olema ohutu ujuda.
Rannad on siinkandis ikka teistsugusemad, kui varemnähtud Surfers Paradise ja Byron Bay. Mida rohkem põhja poole, seda rohelisemaks ja lopsakamaks muutus rannaäär ning minule tundus, et ka vesi läks üha sinisemaks. Vaatepilt läks üha ilusamaks.



Cape Tribulation on koht, kus vihmamets kohtub ookeaniga. Koht, kus Suur Vallrahu asub rannikule kõige lähemal. Koht, kus puudub igasugune telefonilevi. Koht, kus pimedaimatest pimedaimatel öödel taustana erinevad looma- ning linnuhääled veidi kõhedust tekitavad. Koht, kus lõpeb maantee ning algab tõeline troopiline outback.


Cape Tribulationisse jõudmiseks on tarvis ületada jõepraamiga Daintree jõgi, kus muide elab teadaolevalt üle 70 krokodilli. Achtung-i silte leidus nii jõgede kui randade juures. Osad krokod armastavad ju ka ainult soolases vees elada. Teiselpool jõge hakkaski tõeline vihmamets. Tihe, tume ja salapärane. Kuna tee oli kitsas ja kurviline, siis ei kulgenud autosõit ka enam nii hästi. Aga kohal me siiski ju olime. Sest vihmamets ning lopsakad rannad ongi siinne vaatamisväärsus.

Taaskord pidin tõdema, et maailm on ikka väike. Nimelt, kuulsime autoparklas, et mingi seltskond räägib omavahel eesti keeles. Ja nii oligi. Tervelt 9 (!) eestlast olid samamoodi Cape Tribulationit avastamas ning elavad nad Mareebas, kohas, kus meie mandariinid ja laimid kasvavad. Eriti huvitav oli veel see, et enamus neist oli pärit Saaremaalt ja ühiseid tuttavaid jagus küllaga.
Nii neil kui meil oli vaja kuskil ööbida. Ei olnud plaani magada kuskil nelja seina vahel, sest Tribulationil peab nautima öist tähistaevast, pilkast pimedust, kuulama metsahääli. Seda me rannas tegime. Rikkusime ka seadust tehes rannas liivaaugu sisse väikese lõkke. Austraalias on arusaadavatel põhjustel igasugune lõkketegemine keelatud. Me polnud ainsad seaduserikkujad selles rannas ning tõesti olime sajaprotsendiliselt veendunud, et pisikene lõke on igati ohutu. Magada ei olnud rannas ka sugugi külm. Igati mõnus oli :)





Hommikul värskendas meid väike vihmasabin, mis kuluski marjaks ära, sest Tribulationi randades kuskil ujuda ei saanud. Andrel ja Mikul muide õnnestus sealsamas, kus ööbisime näha ka üht tõeliselt suurt madu.

Tagasi Athertoni sõites põikasime läbi Palm Covest, et veidi ujuda ja p2ikest nautida.



Meie kodukandist veel ka üks ilus pildike.