Oiii delfiinid!!

Vot just nii lahe päev täna oligi!

Täna oli taas väike trippimisepäev. Meie huviobjektiks oli väike linnake Byron Bay, 200 km Brisbanest Sydney suunas. Iseenesestmõista asub ookeani ääres ja erines Surfer`s Paradisest selle poolest, et oli väiksem, hubasem. Nagu linn iseennast reklaamib - hipiliku hõnguga.
Kuna eile oli väike peoõhtu, siis saime Brisbane`st liikuma alles kella 11 paiku hommikul. Ekskursiooni eestvedaja oli autojuht Jaanus, kes keeldus meid Surfer`sisse viimast, kuna Byron Bay palju lahedam olevat (oli kaa!!). Tiimiliikmeteks siis veel Lagle, Kristiina, Andre ja Raido.
Linna sisse sõites jäi koha silma majutusasutuse sildid selle kohta, et vabu tube ei ole. Oli täitsa laupäevatunne - palju inimesi nii tänavail, kui rannas. Päevitama me ei jäänud, läksime hoopis tuletorni vaatama. Nagu peaaegu meie enda Kõpu. Tuletorni juurest läks rada Austraalia mandri kõige idapoolsemasse punkti. Loodus lausa super. Panen paar pilti, et eks näete ise ka.
Ja siis ja siis ja siis!! Nägime delfiine! Neid oli umbes paarkümmend ja moodustasid kolm-neli väikest grupikest. Kuna me tõesti olime päris kõrgel, siis väga lähedalt neid ei näinud, kuid vaatepilt oli väga võimas sellegipoolest. Üks delfiinipoiss (või -tüdruk) tegi showd ujudes lainega kaasa ja siis hüppas kaa. Olen paar aastat tagasi delfiine Egiptuses laeva kõrval ujumas näinud, kuid tänane vaatepilt oli kuidagi võimsam. Delfiinid vabas looduses nähtud!!
Kaks korda nägime raid. Selline latakas kala ütleks mina tema kohta. Ka merekilpkonn korra pistis pea vee seest välja.

Siin tuletorni juures me neid delfiine vaatasimegi.



Pärast väsitavat turnimist kaljudel lebotasime muidugi ka rannas.

Nüüd oleme viimaseid tunde Brisbane`s. 6 päeva, mis me siin oleme olnud, on kiiresti ja mõnusalt möödunud. Paar tundi plaanime magada ning siis sõidutab takso meid lennujaama. Suund põhja, tagasi troopilisse kliimasse, kus peaks olema lämbem, kui siin ning meeletu vihmahooaeg äsja läbi saanud. Kuna ma tõsiselt väsinud, siis mõte üldse ei jookse. Paluks Reelikal empsile ja isale pilte näidata ning ei tasu ehmatada, kui mu telefoninumber ei vasta. Leviga väiksemates maakohtades pidi kehvad lood olema.
Aga järgmised jutud mõne aja pärast :)