Olen nagu kõrbend kana. Sõna otseses mõttes. Troopikas võiks ikkagi kasutada väga tugeva faktoriga päikesekreemi, eksju. Sest võetud saab päikese poolt niikuinii. Teine hommik Langkawil oli väga väga piinarikas. Käed ja selg olid nii punased ning oi kui hellad. Väga raske oli magada. Kõike oli raske ja piinarikas teha. Aga nagu öeldakse – omad vitsad peksavad. Kreem PEAB olema tugev, isegi siis kui pole plaanis päeva rannas veeta.Ja nii sõitski Lagle rolleriga u 30-35 kraadise lõõskava päikese käes pusa seljas. Aga oli ka väärt. Võtsime kohe suuna saare kõige ilusaima ranna Tanjung Rhu poole. Seal oli nii mõnus. Päikest muidugimõista võtta ei saand. Enamiku ajast saigi ujutud. Vesi nagu supp – pakun et vähemalt 27-28 kraadi. Kui mitte rohkem.Eelmise postituse pilt pärinebki sealt. Vesi oli seal palju sinisem, taevas palju selgem ning päike palju eredam, kui pildilt paistab.
Samuti kimasime saare ainukese linnakeses - Kuahis. Seal eriti midagi vaadata ei olnud. Üks suur kotkas platsi peal (Langkawi nimelt ongi malaisia keeles kotkas vms) ja palju poode tänavatel. Mis muidugi eriti silma torkab, on palju prügi igal pool. Luksushotellide ümbrused on klantspuhtad, kuid üldiselt on ka randades siin ja seal vedelemas prügi. Langkawi puhul ka see, et rannajoont on nii uskumatult vähe ära kasutatud. Terve saare peale oli randasid ehk 5-6 ning üsna tihti mööda rannariba sõites võis näha räpast veepiiri. Kuid jah, eks see lõunamaadele iseloomulik ole, et mustust palju vedeleb.
Selline see Malaisia ongi. Esmalt torkab silma see meeletu rohelus:palmimetsad, tihedad džunglirägastikud koos sinna juurde kuuluvate salapäraste looma- ning linnuhäälitsustega; päikesepaistes sillerdav hele-helesinine vesi; toredad, sõbralikud ja alati naeratavad kohalikud; huvitavad nurgelised mäetipud. Lühike see meie visiit kahjuks oli. Nüüd muidugi tekkis huvi selle põnevama Malaisia vastu ning tahaks kunagi külastada piirkonda Malaisias, mis asub Borneoga ühe saare peal.
Kes planeeriks reisi Malaisiasse siis mina soovitaks tutvuda lennufirma Airasia poolsete marsuutidega. Mõnesaja krooni eest on võimalik osta pileteid ka naaberriikidesse, samuti on meeletu valik malaisiasiseseid lende. Kuna riik asub paljude erinevate saarte peal saab kombineerida bussi-ja praamisõite. ka nende ajagraafikuid saab hõlpsasti guugeldada. Meie näiteks sõitsime Kuala Lumpurist Singapuri bussiga, kus olid suured,laiad massaažitoolid ning reis möödus väga meeldivalt.
Kuala Lumpurist räägiks ka veidike. Petronase kaksiktornid on tõesti vinged. Päevavalguses oli vaatepilt üsna muljetavaldav aga see, mida õhtul näha võis... vägev! Arhitektid on asjaga veidi vaeva näinud. Petronase esimesed päris mitu korrust on enda alla hõivanud suur kaubanduskeskus. Üleval peaksid olema kontoriruumid ning Malaisia riikliku naftafirma Petronase enda ruumid. kahe torni vahelisse koridori lastakse turiste tasuta sisse, kuid selleks peaks hommikul kell kaheksa tulema tornide juurde ning end ära registreerima mingiks kellaajaks. Ja siis hiljem tagasi tulema. Meil muidugi nii keerulisteks toiminguteks aega kohe kuidagi ei olnud. Linna näeb palju palju paremini teletornist. Teletornide hulgas on ta maailma kõrgeimate hulgast viiendal kohal. Külastajateplatvormist veel kõrgemal asub pöörlev restoran, milles kohad pidavat olema kogu aeg bronnitud. Üleval käisin üksinda. Mainimata jätsin selle, et Kuala Lumpurisse oli Singapurist jõudnud ka Eiko. Nii nagu meiegi - põhjuseks õhtused suured pidustused. Kui ma vaateid imetlesin, tutvusid Eiko ja kristiina väikese loomapargiga. Eiko teletornis käinud ning Kristiina arvas, et cable car`i sõiduga oli ta kõrgusekartuse tõttu ennast juba sajaga tõestanud. Eks see vaade kohati hirmus oli. Seal olid parasjagu ka mingit sorti sõjaväeõppused ning päris üllatav oli aknast välja vaadates näha, et keegi julgeb sellisel kõrgusel niimoodi kõlkuda.
Ja lõpetuseks kõige lahedam Kuala Lumpuri vaatamisväärsus: Fish Spa.
Pildi peal klõpsates on suuremalt näha, et basseinis ujub palju väikeseid kalakesi, kes vees ligunevate jalgasid isukalt näkitsevad. Sedasi eemaldavad nad surnud naharakukesi. Et selline vähe teistsugusem koorimisprotseduur. Alguses oli ikka jube kõdi (et mu isiklik kõditaja võib rahul olla :D )
Niii...sai nüüd natuke juttu. Lähipäevil üritan veel kirjutada ja pilte panna. Kui kunagi igav peaks hakkama, siis üritan kuskile netikeskkonda fotoalbumeid luua (vabatahtlikusse rahvastikuregistrisse üritan esmalt mõned pildid riputada).
Kuulsin, et Eestis uus talv. Siinkandis sooviks, et temperatuur kasvõi ööselgi alla 25-30 kraadi langeks. :)
Parimad tervitused kõigile!!
Kohe soojem hakkas kui lugesin siin keset lund, et kusagil ka päike kõrvetab.
VastaKustuta