Kuala Lumpur

Kuala Lumpuris käisime ühel erilisel üritusel. Nimelt toimus suur Eesti teemaline pidu ja korraldajaks oli kohalik eestlanna. Kutsuti kõiki eestlasi, keda teati lähipiirkonnas pesitsevat. Isiklikult suhtlesin peol lisaks eestlastele veel kreeklaste, egiptlase, poolaka ja indialasega. Kindlasti oli erinevate rahvuste esindajaid seal rohkem.

Vaeva oli peoperenaine palju näinud. Dekoratsioonid eriti uhked: eesti lipu värvides õhupallid, lindid. Laudadel ilusad lilleseaded, mida ehtisid eesti lipukesed. Elutuppa oli paigaldatud projektor ning suurel ekraanil oli võimalik vaadata slaidishowd piltidega Eestist. Kohalikud eestlased üheskoos olid orgunninud korraliku snäkilaua vürtsikiluleivakeste, eesti kommide, suitsuvorstiga jne. Muidugi pakuti Vana Tallinnat ja Viru Valget. Mitte-eestlastest külalistele oli peoperenaine välja mõelnud eestiteemalise viktoriini ning auhinnaks samuti uhke pudel Viru Valget.
Võiksin väita, et rahvast oli kokku umbes 40 inimese kandis. Väga meeldiv üllatus, et sellises eksootilises linnas nii palju eestlasi (15 oli meid vähemalt).
Pidu oli tõesti superlahe!!

Peo lõppedes sõitsime taksodega tagasi Marjami, Maru ja Anni juurde. Nende ülitoredate-vahvate eestlaste juures me nimelt Kuala Lumpuris kaks ööd ka peatusime :)

Siis tegime kerge kolmetunnise uinaku, et hommikul poole kaheksasele Singapuri bussile minna. Bussist mahajäämine oli kõige napikam mis üldse olla saaks. Ei maganud sisse. Ei kohmitsend kaua ja ei pidanud Eiko Kristiina ning Lagle vannitoategemiste taga ootama.
Probleem oli nimelt selles, et kui linnapildis oli umbes kümnest autost kaheksa taksod ja takso saamisega/tellimisega üldjuhul probleeme ei pidavat olema, siis pühapäeva hommik on isegi Kuala Lumpuri taksojuhtidele puhkepäev. Ei võtnud dispetšerid telefoni vastu, ei liikunud tänavalgi ühtki taksokirjadega masinat. Mina juba arvasin, et peabki hilisema bussiga minema ja uue pileti hankima. Kõndisime kortermaja juurest veidi suuremale tänavale ning vehkisime kätega, et mõnegi taksojuhi tähelepanu äratada. Aga ei. Kõik tahtsid vist koju tuttu minna. Minutid aina liikusid ja tundus asi juba lootusetu olevat, kui äkitselt õnnestus Eikol üks takso kinni peatada. Kimasime korteri juurde tagasi, viskasime asjad taksosse ning palusime taksojuhil kiirustada. Tema ainult vangutas pead, kuid õnneks siiski sõitis veidi kiiremini. Eiko lohutas meid ka sellega, et malaisialased ei pea kellaaegadest kinni ning tavaliselt bussid alati väljumisega venitavad. Kuid ristmik enne bussijaama märkas Eiko, et see meie buss on teisel pool ristmikku samuti punase tule taga ootamas nagu meiegi. Ja kell muide ei olnud veel pool kaheksa. Midagi ta meile kiiresti ütles ja hüppas taksost kiiresti välja. Piletid käes tormas ta bussi juurde ning piletitega lehvitates lasti sinna ka sisse. Taksojuht polnud ka mingi kehkenpüks: tegi vähe keerulisema manöövri otse üle ristmiku bussi juurde. Bussil tuli aga roheline tuli ja pidi liikuma. Jõudsin juba mõelda, et nuh Eikol siis vedas, kui buss õnneks peale ristmikku ikka seisma jäi. Taksojuhile viskasime korraliku jotsi ning jooksime kottidega bussi poole. Ja saimegi peale. Tundus uskumatu. Meil ju oli plaanis veel Singapuris ringi käia ning õhtul oli ju lennukile vaja jõuda. Et sellelesamale bussile jõudmine oli väga tähtis. Õnneks jõudsime ka :)

Üks siuke äpardus juhtus minuga isiklikult Kuala Lumpuris veel. Nimelt ristmikku ületades kukkus taskust välja minu armas numpsik telefonike ning kohe sõitis üks auto ka sellest üle. Telefoni saime ikka ühes tükis ristmikult kätte. Oli vist õnneks kuidagi telefoni külge riivanud, et ainult kaks kolmandikku ekraanist oli puru. Parandada oleks võibolla isegi saanud, kui ma seda poleks Kuala Lumpurisse Marjami korterisse unustanud :D
Singapurist ostsin endale uue..põhimõtteliselt sama telefoni. Kuid nüüd pole mul telefoninumbreid, et kel viitsimist siis võiksite mulle kas siis uuele numbrile (mis siin blogis ka olemas) või meilile saata. Kui keegi mulle alates laupäevast on eesti numbrile helistand või smsinud, siis kahjuks minuni need ei jõudnd.

Eiko ütles meile, et Singapur on rohkem Euroopa kui Euroopa ise. Ja seda ta ka on. Linn on väga puhas. Prahti vedelemas mina seal küll kuskil ei näinud. Rohelust on nii keskusesse kui äärelinnadesse rohkelt istutatud. pidavat olema ka väga turvaline. Võrreldes Malaisiaga tundus ta tõesti olevat rohkem nagu mõni Lääne-Euroopa linna sarnane ainult, et palju puhtam, eksootilisem, palavam.
Käisime Hiinalinnas söömas, uudistasime kesklinnas ja valisime Laglele uut telefoni. Pilvelõhkujaid tundus olevat rohkem kui Kuala Lumpuris ning oli näha, et ehitusbuum Singapuris veel täies hoos.
Singapuris elavad koos erinevad rahvused. Malaisiast eraldus 1965.aastal, kuid mitte malaisid ei ela seal kõige rohkem. Hoopis hiinlasi ja kogunisti 75% protsenti elanikkonnast on Hiina päritolu. Väga palju on seal ka residente (nagu Eikogi). Linnapildis oli tõepoolest näha väga erinevaid inimesi. Huvitav linn ühesõnaga, kahju ainult, et meie sealviibimise aeg nii lühikeseks jäi.

Mis te veel teada tahaksite?
Ja kes arvab ära, kuhu me Singapurist lendasime? :D

p.s. üritan pilte lähiajal juurde lisada :)