MEL-KUL

Olen paaril korral ka siin maininud oma sallimatust lennureiside suhtes. vahepeal ma lausa kohutavalt pelgan lendamist. Lennuhirm tekkis mul kahe aasta taguse Austraalia reisiga, mil sarnaselt seekordse Uus-Meremaa reisiga ei piirdunud lihtsalt ühe riigiga. Ka tol korral oli suhteliselt lühikese aja jooksul tarvis lennata päris palju ning muidugimõista tuleb mõnel lennul taluda tavapärasemast tihedamat turbulentsi. Mitte kunagi pole tulnud ette tõsisemaid olukordi kuid mulle tundus, et mingil perioodil olid kõik minu õhusviibimised ühed suured rappumised ja loksumised. Ja eks nii mu lennuhirm olegi tekkinud ning pidevalt süvenenud.
Viimasel ajal olen küll üritanud lendamisest ning õnnetustest veidi lugeda ning reaalselt mõeldes on tõenäosus lennuõnnetusse sattuda ju imepisike võrreldes suremisega autoõnnetuses. Et jah, lennuhirmust võibolla päris üle saada ei ole võimalik, küll aga on kainet mõistust kasutades võimalik seda tublisti vähendada.

Kõige kehvem lennumälestus on Glasgow-Barcelona lennust 2009.aasta sügisel, mil pea kogu aja 2,5 tunnisel lennu jooksul rappus nii kõvasti, et stjuardessidki ei saanud lennukis ringi liikuda. Kõige mälestusväärsemad on kindlasti Qantase suurepärase pardateeninduse ja meelelahutussüsteemiga lennud, AirAsia Lankgawi-Kuala Lumpuri lend läbi äikesetormi, esimene lennureis Riiast Manchesteri ning Darwin-Broome lend, mil oli võimalik näha kuumaastikku meenutavat Kimberleys rahvusala Austraalias.

Kõige ilusamad mälestused lendamisest on mul vast nüüdsest Melbourne - Kuala Lumpur lennust, mil terve 8-tunnise lennu ajal sai aknast maastikku imetleda. Arvan, et sain just nüüd kõige parema ülevaate sellest tõelisest Austraaliast, mida paljud noored otsima lähevad: selleks ei ole minu arust ei surfilained Gold Coastil ega kängurud Western Australia teedel, vaid hoopis tühjus. Tuhandeid kilomeetreid maad, kus ei ole midagi ega kedagi. Vot see on Austraalia.













Sellel lennul sattus olema ka väga sõbralik kapten, kes andis teada, kui olime kesk-Austraalia ainsa linna, Alice Springsi kohal ning samuti kui lendasime üle Bali saare Indoneesias.





Minu jaoks, nii imelik kui see ka pole aga lendamine võib isegi olla nauditav. :)