Kahe nädala jooksul oli esimene kord, mil olin väga rahul, et meil polnud tööd ja olid vabad päevad. Olen 2 viimast päeva tegelenud ülimalt usinalt enda ravimisega ning õnneks hakkab kurgupõletik taanduma ja ka palavik ei ole täna üle 38 kraadi läinud. Ravimeetodideks on olnud liitrite kaupa tee joomine, tsitruseliste söömine ning olen ära söönud ka terve suure küüslaugu. Ja mitte küüslauguküüne vaid kohe täitsa terve küüslaugu. Haigeks jääda on lihtne, sest ööd on üsna jahedad (6-8 kraadi), majad pole siin nii soojustatud nagu Eestis ja meie hostelis on pidevalt lahti kõik uksed-aknad. Tõbised on teisedki, mina lihtsalt oskan kohe kõrge palaviku välja võluda : )
Ei olnud ka sel nädalal seda busy busy week-i kuskilt otsast näha. Viinamarju korjasime kolm päeva ning loodetavasti on neljandaks päevaks homme, pühapäev. Arvan, et kui mul on hommikul enam-vähem okei olla, krõbistan väikese paracetamoli ja lähen ka viinamarjadesse, sest see on mu viimane võimalus siin veidikenegi lisaraha teenida ja füüsilist koormust selle töö puhul ka pole. Pärast tööd sõidan Aucklandi, kus veedan öö lennujaamas, et esmaspäeva varahommikul Queenstowni lennata.
Kuigi tööga on nagu ta on, siis kahju on Whanga Lodgest lahkuda ikkagi. Esiteks jääb loodushuvilisena kripeldama see, et ma ei jõudnud kohalikule matkarajale, randadesse ega mitmetesse rahvusparkidesse. Näha ja teha on siinkandiski palju. Hakkan juba aru saama, et selline see Uus-Meremaa ongi – absoluutselt igal pool on palju näha ja teha! Samuti on hostelis elavad inimesed kõik väga toredad ning päevad viinamarjades on alati möödunud lõbusalt. Minust jääb siia maha Katu, sest tema jääb Uus-Meremaale pikemaks ajaks ning seetõttu pole tal kiiret Lõunasaare nägemisega. Edaspidi olen omapead : )
Viinamarjabusiness on olnud mõnus, sest lisaks magusatele marjadele on kõikides vineyardides terve päeva võimalik nautida neid ilusaid ilusaid vaateid. Mina olen rahul! :)
hommikune päikesetõus OBV viinamarjaistandusest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar