neljapäev, 21. aprill 2011

Christchurch

16.aprilli jutt kõigepealt..

Kell on kolm öösel ja olen Christchurchi lennujaamas, kust väljub kl 6.15 minu lend Melbourne’i. Minu suurejoonelise reisikava kõige suurejoonelisem osa ongi kahjuks läbi. ..
Viimased päevad on olnud väga sisukad ning hakkan vist veidi ära väsima sellest pidevast traalivaalitamisest, sest enam ei jaksa õhtuti une arvelt blogi kirjutada. Hommikused äratused on mul alati kl 7-7.30 paiku aga kui on olnud internetivõimalus, siis on sel ajal olnud hea suhelda interneti kaudu Eestimaaga või olen varakult pidanud hostelist lahkuma. Arvan, et olen üsna tubli olnud, sest päris palju olen jõudnud siia kirja panna. : )
Enne, kui võtan lühidalt kokku viimased päevad, mainin nii muuseas ära ka, et umbes pool tundi pärast lennujaama jõudmist otsisin raamatu- ja suveniiripoest midagi, mis maksaksumbes-täpselt 3.80, et saaksin oma viimased mündid ära kulutada. Järsku hakkas terve maja rappuma, inimesed peatusid ning jutusumin vaibus. Kõik ootasid. Kas läheb hullemaks või mitte. Rappumine kestis umbes 10-15 sekundit ning olin ka ise üsna ootusärevil ja seest võttis täitsa õõnsaks. See ei olnud küll maavärin vaid 22.veebruari maavärina järeltõuge. Peaaegu kaks kuud on möödas, kuid ikka veel peavad Christchurchi inimesed pea iga päev neid järeltõuked ning samaaegset hirmu tundma.
Lennujaama sõites vestlesin maavärina teemadel bussijuhiga ning ta mainis, et neid järeltõukeid on kahe kuu jooksul olnud üle 3000!! Viimase 2 nädala jooksul on küll rappumisi üha vähemaks jäänud, kuid paljud inimesed ei kannata neid lihtsalt enam välja ning kolivad Christchurchist mujale. Bussijuhi enda kodu pidi samuti olema mõrasid täis ning vajab korralikku remonti. Tema tütre ja poja elumajad said aga palju hullemini kannatada ning tütre pere pidi samuti Christchurchist mitmekümne kilomeetri kaugusele kolima. Tegelikult oli bussijuht enne maavärinat hoopis Christchurchi läheduses asuvatel jõgedel korraldatavate raftingumatkade juht, kuid pärast suurt õnnetust ei olnud Christchurchis enam turiste, keda lähedal asuvatele jõgedele seiklema viia..
Jahh, läheb aastaid enne, kui suudetakse taastada turism lõunasaare suurimas linnas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar