Muidugi on viimaste päevade põrutavaim uudis Jaapani maavärin ja oleme jälginud uudiseid nii internetis, kui televisioonis. Kuna Christchurchi viimane maavärin on uusmeremaalastel ülimalt värskelt meeles ja tagajärgi alles likvideeritakse, siis ka Jaapani sündmuseid kajastatakse kogu aeg ja vahetpidamata.
Reedel, Jaapani maavärina päeval, olime plaaninud õhtul kolmekesi Auckland Citysse ööklubisid vallutama minna. Kuigi tsunamihoiatus anti ka Uus-Meremaale, siis kohalikud eksperdid kinnitasid uudistes, et Uus-Meremaale hiidlaineid ei jõua (hommikused lained olevat 30 cm kõrged olnud) ja me otsustasime plaane mitte muuta.
Kesklinna peamised ööklubid, pubid ja baarid paiknevad kõik lähisaarte praamide sadamas Viaducti juures. Sissepääs on vähemasti reede õhtuti igale poole tasuta (kui pole tegemist eriüritustega) ja pidutsemiskohtade omavaheline konkurents võimaldab kerge vaevaga end üsna shvipsis olekusse juua.
Nimelt jagavad tänavate peal klubi promootorid flaiereid, templeid jms ning tähendavad need kaks ühe hinnaga või suisa tasuta alkoholikokteile.
Meie esimeses klubis Carpark-is (nimi jumala õige, klubi oli parkimisplatsil) saime tänaval antud flaieri eest kaks jooki ühe hinnaga. Kahe joogi eest tuli välja käia 8 NZD (umbes 4 EUR), mis on võrreldes Eesti klubidega ikka väga soodne. Flaieripakkumise valikus olid rummikoola, viin mahlaga, vein, õlu, viski... kõik kohe ei meenugi, kuid valik oli päris suur.
Kui joogid otsas ja raha väga maksta ei taha, siis lihtne - tuleb lihtsalt järgmisesse klubisse edasi liikuda! Meie jõudsime Waterfronti nimelisse pidutsemiskohta, kus meile keegi küll mingit soodukat ei teinud aga muusika see-eest oli täitsa hea. Sealt liikusime aga taas järgmise klubi otsingutele ning tänaval pakkusid esimesed vastutulijad meile lahkelt Bungalow8 klubi tasuta jooke. Samal ajal üritas üks kutt meid tasuta jookidega omakorda kuhugi lõbustusasutusse meelitada - küll on ikka raske, kui iga hinnaga soovitakse klientidele tasuta alkoholi pakkuda :D
Joogivalik oli samasugune, nagu Carparkiski. Kui Bungalow8 klubisse meelitajad panid käele templi, et külastajad ainult tasuta jookide peal väljas poleks, siis Carparki flaiereid jagati öö läbi ning kes lihtsamate alkoholijookidega lepib, võibki flaiereid kasutades kogu öö vältel oma kokteile lunastada. Lihtne!
Kuigi pidutsemiskohti oli palju, siis meie jõudsime kõigest 3 erinevasse kohta ning tantsuõhtu lõppes kella poole nelja paiku varahommikul.
Järgneva pildi peal on esiplaanil näha Julia ja Richardi kodu. Tegelikult ei ole see mitte üks suur maja vaid kolm erinevat, mis kõik üksteisega kokku ehitatud ning ühes majakolmandikus peatusime meie. Tähelepanelik pildivaatleja märkab kindlasti tenniseväljakut, mis maja juurde kuulub...
Eelmine pilt on tehtud künkalt, kust avanevad nii Auckland City suunas kui vastassuunas väga mõnusad ja ilusad vaated:
Mis veel? Aucklandi kesklinnas käisime ka. Suurimad elamused kesklinnast? Sushi! Hea ja üsna mõistliku hinnaga :)
Kesklinnast ei oskagi väga midagi arvata. Sarnaneb Austraalia Brisbanega - keskuses asub peatänav, kus asuvad olulisemad asutused, poed ja söögikohad. Silmatorkavaimaks ehitiseks on Sky Tower, meie oma üha kesisemaks muutuva säästueelarvea tõttu üles torni kõrgematele korrustele ei sõitnud. :)
Ka benjihüppevõimalus on kesklinnas olemas!
Samal päeval, kui käisime Aucklandi kesklinnas, avanes võimalus minna Will Martini nimelise meievanuse artisti kontserdile. Sellele kutsusid meid ja Juliat Richie õde Anna (kes muideks elab samas majas) ja Richie ema. Anna töötab õpetajana lähedalasuvas koolis ning tema kolleeg oli oma 50.aasta juubeli puhul Will Martini sõpradele-lastevanematele kuulamiseks külla kutsunud. Tüüp on väga hea häälega ning suurepärane artist ja kontsert oli tõepoolest väga hea.
Kodulehekülg, kust tema kohta veel lugeda võib: http://www.willmartin.co.nz/
Kuulajatele oli organiseeritud mõnus snäkilaud ning võimalus veini juua.
Will laulis paar oma isiklikku lugu ning seejärel oli igalühel võimalus oma sooviloole. Viimaste lugude ajal suutis moosinäo ja -olemisega kutt enamus publikust tantsima panna.
Taas mäletamisväärt kogemus! :)
Hmm mis siis veel.. Laupäeva pärastlõunal sõitsime Juliaga tema isakoju, kus olid ka kõik tema 4 õde ning nende pered, kaaslased. Grilliti liha, igaüks oli valmistanud midagi head ning vesteldi, vaadati telekast rugbyt jne - tüüpiline perekondlik koosviibimine. Ma pean kiitma imehäid sööke, mis tunduvad lihtsad valmistada ja kerged olevat. Kuigi me arvatavasti ei käitunud nagu pereliikmed (kindlasti olime liiga vaiksed), siis võisime endid tunda küll sedamoodi :)
Eile käisime Mission Beachil, mis on põhimõtteliselt üks pikk rannajoon, mille ääres paiknevad piknikupaigad, restoranid, jäätisekohvikud, kohvikud elava muusikaga jne jne. Kuna ilm oli üsna tuuline ja pilvine, siis pilte seal ei teinud.
Hmm, kui ma nüüd veel kirjutaks oma põletikulistest ja mädanevatest moskiitohammustustest, pooleldi invaliidistunud olekust, aktiivsest tulemusteta tööotsingutest... siis võiks blogi alguse ära kustutada, sest polegi seda logelemist nii palju olnud. :D
Kindel on see, et uusmeremaalaste keskel veedetud aeg on kvaliteetaeg! :)
Ilusad inimesed, ilus kodu, ilusad kohad ja ilusad kleidid! Lõpp ehmatas veidi ära, aga tean, et töö sa leidsid ja ehk oled paranenud ka vigastustest.
VastaKustuta