3 päeva Hong Kongis veensid mind taas, et suurlinnadest tüdinen suhteliselt kiiresti. Kindlasti on põhjus ka selles, et inimmassid ja kõik see melu, mis miljonilinnadega kaasnevad, muutuvad üsna kiiresti päris väsitavaks. Ühe regiooni suurlinnad on minu arust kõik üsna sarnased ning olles viibinud ühes linnas, on üsna aimatav, mis sind järgmistes linnades ees ootamas.
Kui Kuala Lumpur, Singapur ja Manila on kõik Kagu-Aasia piirkonna linnad, siis Hong Kong jääb Indo-Hiina regiooni. Hong Kong erineb tüüpilisest linnast ehk seetõttu, et on rajatud mitmele erinevale mägisele saarele,mis on omavahel ühenduses sildade ja ühistranspordina toimiva praamiliiklusega. Teiseks iseloomustab kõnealust linna fakt, et praktiliselt kõik hooned on kõrgehitised.
Tüüpiliste turistidena külastasime muidugimõista kõige populaarseimaid turistiatraktsioone. Esimesel päeval sõitsime Kowlooni st, Tsim Sha Tsui linnaosast (samas linnaosas asus ka meie hostel) praamiga üle Victoria lahe Hong Kong Centralisse. Üle lahe sõit oli juba omaette vaatamisväärsus, sest mõlemale poole lahte jäävad head vaated muidugimõista kõrghoonetele. Meie eesmärgiks aga oli jõuda The Peak-nimelisse paika.
The Peak on siis muidugimõista vaateplatvorm, kust avaneb 360-kraadine vaade kogu linnale. Platvormile jõudmiseks on võimalus kõndida arvestatav maa ülesmäge või kasutada Peak Trami. Meie valisime viimase ning järsust nõlvast trammiga ülesmäge sõidus ei pidanud me pettuma. Ka vaade ülevalt oli lihtsalt super.
The Peaki ei soovitaks külastada neil, kes ei salli järjekorras seismist. Seda ootamist saab võrrelda hommikuste gondlijärjekordadega Austrias, Mayrhofeni suusakeskuste populaarseimate tõstukite juures. Kes käinud, teab täpselt, kui tüütu see ootamine on.
Vingema elamuse saimegi me hoopis gondlisõidust. Nimelt asub eemal Hong Kongi keskusest, Lantau saarel maailma kõige suurem Buddha pronkskuju. Buddha on istuma pandud platoole keset mägesid ning selle ümber on turistidele rajatud pisikene Hiina-teemaline külakene. Kuigi Buddha juurde oli võimalus sõita bussiga, kasutasime turistidele mõeldud cable-car-i. Arvatavasti igaüks keskusest kaugemale sõita ei viitsi, sest järjekorrad gondlitele olid olematud. Sõit üle mägede ning vaade olid vapustavad. Eriti hea vaade avanes Hong Kongi lennujaamale.

Hong Kongi külastuse lahutamatuks osaks on šoppamine ning ka mittešopahoolikud võivad sealt ostlemispisiku saada. Kindlasti tasub osta elektroonikat, sest Hong Kongis müüakse kõike ja väga hea hinnaga. Alati on võimalus osta igat sorti vuhvleid, näiteks vuhvel 4.generatsiooni iPhone maksis umbes 1500 krooni (originaali hinnaks kuulsin ühes poes u 9 000 EEKi. Hinnad on ka poodides mõnevõrra kaubeldavad). Fotokad ja nende tarvikud, telefonid, läpakad jne - kõike müüakse Hong Kongis palju ning tunduvalt soodsamate hindadega, kui Euroopas. Tuleb muidugi teha väikest kodutööd ning teha endale kindlaks, millistes piirkondades asuvad usaldusväärsemad poed. Aasia on ju ikkagi Aasia ning pettasaamise suhtes peab olema ettevaatlik.

Hong Kongist pilte ma kahjuks panna hetkel ei saa. Oleme juba omadega Uus-Meremaal, mis tegelikult kogu selle reisi peamine sihtpunkt. Meie lend Hong Kongist läbi Kuala Lumpuri oli Malaysian Airlinesiga, mida peetakse maailmas kvaliteetseimate lennufirmade hulka kuuluvaiks. Vahelduseks odavlendudele, oli tõesti mõnus nautida head sööki ja veini, personaalset meelelahutussüsteemi ja suurepärast teenindust. See oli muideks juba meie üheksas lend.

Sellest, mis meid siin Uus-Meremaal ees ootas, saab kindlasti siit lugeda edaspidi.