pühapäev, 27. märts 2011

Fruit-picking businessist

Minu vinge masterplan 2-3 nädalaga farmitööga pappi kokku ajada, et oleks hea Lõunasaarel ringi trippida, tundub lörri minevat. Oleme siin, Whangateaus olnud juba 8 päeva ning kuigi lubati meile 5-6 tööpäeva nädalas, siis hetkel oleme viinamarju korjanud kõigest 2 päeva. Eile, laupäeval, õnnestus mul 4 tundi töötada ka ühes restoranis kitchen handi ehk nõudepesijana (see restoranikogemus oli väga hea ning üritan sellest kunagi ka kirjutada).

Põhimõtteliselt sai sel nädalal teenitud ainult üüriraha, et kuludega olen enamvähem nullis, kuid töötegemise eesmärk on ju siiski plussi jääda. Kui hosteliomanik, Ray neljapäeval lubas meile, et tuleval esmaspäeval on kindlasti viinamarjade korjamine, siis täna, pühapäeval teatas ta, et kindlasti hakkab korjamine teisipäeval. Nimelt lubas ilmaennustus reedeks ja laupäevaks vihma ja teadsime juba neljapäeval, et enne esmaspäeva korjamist ei ole. Kuigi esmamulje Rayst oli ülisuperlaheägetore ja kõike muud ka veel, siis nüüd ta enam nii sümpaatne ei tundu. Näiteks lubas ta mulle tööd restoranis ka reede õhtul. Ootasin poolteist tundi tööleminemist, kuid ei olnud Rayst kippu ega kõppu (tema ülesandeks on nimelt meid alati tööle viia, transport on üürihinna sees). Kui ta lõpuks saabus, siis talle meenus antud lubadus ja ütles, et vihma tõttu ei ole restoranikülastajaid palju ning ka mind pole vaja. Tundus veider, et miks siis mulle teada ei andnud ja miks ma teda ootasin. Ka täna olin ma kindel, et homset tööpäeva ei toimu. Nimelt on meie üürihinna sees ka transport Warkworthis asuvasse suurde toidu supermarketisse paaril korral nädalas ning enne tänast toidushopingutuuri tuletas ta meile meelde, et me kindlasti üüriraha pangaautomaadist välja võtaks (tasuda saab talle siis ainult sularahas ning meie kodukülakeses sularahaautomaati pole). Kui üürirahad kokku korjatud, vahepeal mitu tundi ära oldud ja pubis õlut joodud ning õhtul kl 19 ajal teatades, et tööd järgmisel päeval pole, siis ei teki väga usaldust sellise inimese suhtes. Kuid, nii need asjad farmibusinessi ju käivad.

Kes näiteks Austraalias farmitööd teinud, siis kindlasti on tuttav selline jutt. Staaži mul fruit picking - businessis on küll ja küll ning tean väga hästi, et vihma kinni hoida ei saa. Kui ilm on kehv, siis farmer põllule, põõsaste vahele, puude otsa ronima jne ei lähe. Kuid vassimine mulle ei meeldi. Hostelis teistega rääkides on selgunud, et kõikidele saabujatele on Ray lubanud, et järgmine nädal tuleb busy busy nädal. Lubadusteks aga see jäänud ning päris mitu inimest juba lahkumas. Aga eks see ole ka Ray töö – tagada meie hostelis viibimine võimalikult kaua. Kuigi hetkel peaks olema viinamarjade korjamise põhihooaeg, siis ei oskagi öelda, kas meie töötus on põhjustatud ainult halvast ilmast või pole praegu põhi-fruit picking season siin regioonis. Ray aga lubas, et järgmine nädal on kindlasti kiire nädal ja kuna üür sai ju ka ära makstud, tuleb loota, et see jutt tõele vastab. Ei ole lihtne, kui pangakontol tühjus haigutab ning aeg jalaga tagumikku lööb... Ei ole : )

Tööd pole me küll teinud, kuid ei saa öelda, et elu seisma oleks jäänud. Meie hostelis elavad täitsa toredad inimesed ning nendega läbisaamine hea. Lisaks üritan ma ka koolitöid teha, kuid see on vägagi raske – esiteks on ennast teises maailma otsas ülimalt raske käsile võtta ja asjaga tegelema hakata ning teiseks on interneti kasutamine kallis ja keeruline materjale otsida. Et kes isegi plaanib kunagi tulevikus kaugõpet teostada eriti kaugelt maalt, hoiatan ette – kuramuse raske on ikka!

Mille üle aga võin veidi uhkust tunda on see, et lõpetasin selle, juba paar-kolm nädalat kestnud logelemisperioodi ning hakkasin taas trenni tegema. Aasias küll korvasid pikad jalutuskäigud ja džunglis turnimised trennitegemist, kuid Uus-Meremaal olles on ikka igasugu ettekäändeid leitud, miks mitte trenni teha. Esimest korda jooksmas käisin juba Julia juures elades, kuid olen ka siin paar korda jooksnud ning ühe korra rattaga ringi sõitnud. Pika trennipausi tegemine ei ole üldse hea mõte ning hetkel on need 50-minutilised tiirud künklikul maastikul suht hing nööriga kaelas – jooksmised, kuid trennijärgne tunne on sama oiii kui hea-tunne ikkagi!! : )

Selline elu mul siinpool maakera...

Minu telefon ja arvuti tekitasid hommikul parajalt segadust ning kuna teie seal Eestis lähete üle suveajale, tõusin ka mina voodist tund aega varem üles, et siin tervet päeva maha ei magaks. Hetkel on meie ajavahe 10 tundi minu kasuks, kuid arvatavasti läheb Uus-Meremaa järgmisel nädalavahetusel üle TALVEajale ning siis taastub 11-tunnine ajavahe (ikkagi minu kasuks, mul aeg ees..või on see hoopis minu kahjuks...)

1 kommentaar:

  1. Kui sul seal ei saand vihma kinni hoida, siis meil siin ei saand kuidagi vihma välja meelitada...korjama taheti 7 päeva nädalas, hommikul 5.30st kuni 12ni, sest peale keskpäeva on päike nii terav, et korajatud viinamarjad ei kannata seda kuumust ära ning ei mingit pickingut, aga no minu jaoks oli juba kella 9st liiga terav olla...37kraadi minut minuti järel 3 tundi järjest ja niimoodi kuu aega jutti tekitas viimaks emotsiooni, et viimarjade ja minu vahel ei saa enam mitte kunagi sõprussuhet olema :)
    NB! Meil siin sadas vihma viimati jaanuaris ja nüüd siis 2 kuud hiljem eelmine nädal tuli taaskord üks kerge sahmakas - kõrbeelu on siin ma ütlen :)

    VastaKustuta