Tioman

11.veebruar
Tiomani saare puhul võiks kasutada igas lauses ülivõrdeid. Kõige mõnusam saar kus ma käinud olen. Kõige vaiksem, rahulikum ja chillim koht, kus olen olnud-paradiis :). Kõige sõbralikumad kohalikud, kõige vähem turiste.
Tõesti, koht on fantastiline! Tiomani saarele jõudmiseks peab esmalt sõitma Mersingi nimelisse linnakesse. Kuna praegusel ajal peaks siin olema low season, sõidab praam Mersingist saarele kõigest korra päevas. meie jõudsime Mersingisse umbes kl 18 paiku õhtul ning saime piletid järgmise päeva praamile. Sõit saarele kestab umbes 2 tundi.
Arvan, et Tiomani saar on oma suuruselt võrreldav Hiiumaaga, kuid kuna enamus saarest on väga mägine, siis asustatud alad on võibolla mõne Kagu-Eesti külaga võrreldavad. Kokku peaks siin olema umbes 4-5 külakest.
Meie elame ABC-nimelises rannas. maksame oma bungalo eest 25 ringgitit (umbes 100 Eesti vana raha, 6.4 Eurot). Veepiirini on meie majakese ukse juurest täpselt 24 sammu! Autoteed on saarel umbes 5 km jagu ning meie külani see ei ulatu. Ainsaks transpordivahendiks on kas veetakso või siis omad armsad jalakesed. Turiste saarel tundub olevat väga vähe. Kindlasti on hulk inimesi varjunud mõningatesse saarel asuvatesse resortidesse. Meie külakeses on üsna palju neid, kes tunduvat siin elavat või viibivat pikemat aega. Saare ümbrus on ka maailmas väga hinnatud sukeldumispaigana ning jääb mulje, et see on ka pikemaajalise viibimise peamisemaiks põhjuseks.Turistidehorde ning suuri hotellikomplekse siit ei leia, mis minu jaoks ongi selle saare kõige suuremaks väärtuseks lisaks sellele, et siin on imeilusad vaated ja rannad. Rahulikuks rannapuhkuseks on Tioman üks parimaid, mida võiks üldse tahta.
Samas on siin võimalusi ka teravamateks elamusteks. Eile võtsime ette matka läbi dzungli Monkey Beachile, mis kestis umbes 2 tundi edasi-tagasi. Meiega liitusid Kuala Lumpurist pärit vennad Siva ja Jack ning samuti KL-is elav Trisha. Matk kulges läbi mägise ja metsiku dzungli ning füüsiliselt oli see paras ettevõtmine. Kohale jõudes snorgeldasime, ujusime, lebotasime. Lisaks meie seltskonnale oli rannas kõigest üks paarike.
Nagu nimigi ütleb, leidus Monkey Beachil ka ahve. Meie nägime küll ainult üht, kes ilmus nähtavale 10 sekundit pärast seda, kui olin avanud küpsisepaki. Otsustasime talle siis natukene küpsist anda. Kui küpsis otsa sai, läks põnevaks. Ahvile ei meeldinud, et rohkem talle midagi ei anta ja kohe oli vaja küüntega Katule säärde karata. Õnneks oli see ainult väike kriimustus, aga hirmus oli natuke ikka. Sealt õppetund..ahvid on ikka metsikud loomad, isegi kui nad esmapilgul sõbralikud tunduvad. Meist randa ahviga võitlema jäänud paarikesest oli päris kahju kohe.