pühapäev, 13. veebruar 2011

Moskva Sheremetyevo vs Taškent

Moskvasse ning sealt edasi Taškenti lennutas meid Vene rahvuslik lennukompanii Aeroflot. Seda lennufirmat ei tasu peljata - lennukid olid uued Airbusid, süüa anti hästi ning ohutusalane teave oli väga põhjalik. Isegi kui lennu ajal läks põlema turvavöötuli, kõlas automaatteade reisijatele nii vene- kui inglise keeles selle kohta, et ootamas väike turbulents.
6 tundi Moskva lennujaamas möödus üllatavalt kiiresti. Suureks plussiks oli tasuta wifi olemasolu. Harjumatu oli see, et kogu terminalis võis vabalt igal pool suitsetada ning mitu tundi lämbes suitsuhaisuses lennujaamas tuletas meelde, kui hea on ikka ee, et avalikes kohtades kimuda ei lubata.
Taškendi lennul tundusid reisijad olevat peamiselt kohalikud ning nende teadmised ohutusest tunduvat olevat üsna kesised. Minul, kes ma kohe üldse ei seedi lendamist, polnud tore jälgida, kuidas kõrvalistuv umbkeelne noormees vahetult enne maandumist mobiiltelefoniga rääkis. Tema kõrval istunud mees samamoodi näppis telefoni, üritades stjuuardessi eest iga hinna eest varjata. Niipea kui lennuk maandus, tundis enamus lennukirahvast, et nüüd on viimane aeg püsti tõusta ja toimetama hakata. Läks hirmsaks sebimiseks, kottide tõstmiseks ning tekkis tunne nagu oleks oht lennukilt mitte maha saada. Kuna stjuuardessid ei teinud sellest väljagi, võib oletada, et sellele reageerimine oleks lootusetu.
Taškendis olime esmalt lennujaamahoones aga kuna viisat meil polnud, siis viidi meid transiittsooni, mis sealses lennujaamas oli eraldi majas ning peaterminalidest veidi eemal. Seal olime Katuga päris mitu tundi ainsateks ootajateks. Ooteruum ei olnud väga suur üritasime seal veidi magada.
Paari tunni jooksul kogunes aga inimesi päris palju ning üles ärgates ei olnud me enam sugugi ainsad ootajad. Mingil hetkel saabus ka Riiast 23.30 väljunud lennuk (seesama, kuhu meiegi lootsime istekohti saada) ning muidugimõista olid esimeste terminali sisseastujate seas kaks vanemat härrasmeest, kes purjakil ja räuskamismeeleolus. Nimelt pakuti nii meile, kui arvatavasti neile 50 USDi eest võimalust järgmist lendu oodata nn business lounges. Ju nad arvasid, et tahetakse altkäemaksu vms ning eks nad seetõttu oma pahameelt roppustega väljendasidki.
Kui me lõpuks ometi Taškent-Kuala Lumpur lennukile saime, ei pidanud me pettuma Uzbekistan Airwaysi pardateeninduses, söökides, lennuki mugavuses. Kõik oli väga okei, süüa jagati ehk liigagi palju. Igatahes Riia-Kuala Lumpur lendu AINULT Uzbekistan Airwaysi lendudega julgen soovitada - teatud päevadel on lennupiletihinnad väga hea hinnaga. Kindlasti broneerimiseks kasutada mõnda vahendajat ja Airbalticuga mitte tegemist teha.
Miskipärast ei imesta enam keegi, kui olen kuhugi reisile minemas või juba läinud. Tihti on tulnud ka olukordi, kui mõnda tuttavat-sõpra nähes kuulen imestusi, et kas ma tõesti olen Eestis. Eks tegelikult olen ma enamuse ajast ikkagi kodumaa pinnal.
Seekordne reis sai planeeritud üsna suurejooneliselt. ehk isegi liigagi suurejooneliselt. Praeguseks hetkeks on mõned suured plaanid luhtunud, samas ei saa öelda, et asendunud alternatiivid väga palju kehvemad oleksid. Vahemaandumisega Kagu-Aasias on reisi lõppsihtpunktiks Uus-Meremaa, kus plaanin olla 6-7 nädalat. Minu reisikaaslaseks on sõbranna Katu, kes kavatseb Uus-Meremaale pikemaks ajaks jääda. Tagasiteel koju saab arvatavasti paaripäevane peatus olema Austraalias, Melbournes ning samuti Kuala Lumpuris. Kuala Lumpurist lendan arvatavasti Londonisse, kus veedan kolm päeva ema ja õega.
Kuigi plaanid on päris täpselt paika pandud, on reisi algus näidanud, et alati ei lähe kõik (ja mõnikord ka mitte miski) nii nagu plaanid. Seetõttu loodan, et kõige kindlam selle reisi juures on minu jõudmine Londonisse 22.aprill ning saabumine Tallinna L.Meri nimelisse lennujaama 26.aprillil kl 11.
Ahjaa. 2009.a viimased postitused, kus lubasin kirjutada Melbourne, Great Ocean Roadi ja Sydney seiklustest. Nagu näha, siis virtuaalsesse keskkonda need jutud ei jõudnud. Eks nii ongi, et mida kohe ära ei tee, jääbki tegemata. Usun, et olen oma Austraalia seiklustest asjahuvilistele piisavalt palju rääkinud ning blogisse mittekirjutamine ei tekitanud väga suuri kahjusid :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar