Reisist mõned muljed Katult:


Eile oli aeg Tiomani saarega hüvasti jätta. Kuigi saarel tegelesime peamiselt logelemisega, oli meel lahkudes ikkagi kurb, sest tutvusime huvitavate inimestega ning saar ise oli ka lihtsalt fantastiline! Viimased päevad olid üsna pilvised ja paar korda sadas ka vihma. Praamiga saarelt tagasi sõites ei olnud meri enam nii rahulik nagu tulles ja raputas päris kõvasti.
Meil oli plaan edasi liikuda Melaka-nimelisse linna kohe, kui praamiga Mersingusse jõuame. Viimane buss Mersingust pidi internetist leitud andmete järgi lahkuma kell 17.15. Praam jäi hiljaks ja arvasime, et jäimegi bussist maha. Sadama kõrval asuvas reisibüroos öeldi aga, et sealtsamast väljuva viimase bussini on aega 15 minutit ja meil oleks võimalik sellele bussile pileteid saada. Nagu kiuste ei olnud meil aga enam sentigi sularaha alles ning sulaahaautomaati ka läheduses polnud, lähim automaat oli umbes 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Mees reisibüroost pakkus lahkelt et viib ühe meist rolleriga pangaautomaadi juurde . See oli meile nii tore üllatus. Lagle hüppaski rollerile ning vähem, kui 10 minutii pärast olid nad juba tagasi. Väga meeldiv teenindus oli ja saimegi kiirelt ning lihtsalt bussi peale!
Bussisõit Melakasse kestis 5 tundi. Buss oli mugavate istmetega nii et sai ka magada. Pool teest oli mööda väiksemaid teid, kus bussijuht kihutas nagu kiirteel. Oli äkkpidurdusi ja jubedaid möödasõite. Seest võttis kõhedaks ja hakkas ka keerama. Ainuke võimalus see sõit üle elada oli silmad kinni :D
Õhtul hilja jõudsimegi Melakasse. Kohe tormasid mehed oma majutuskohtade lendlehtedega meie juurde ja ka taksot pakuti. Vahemaad tehti nii suureks, et me mitte mingil juhul jala ei läheks ja ikka takso teenuseid kasutaksime. Natuke kauplemist ja saigi normaalse hinnaga linna. Peatume jälle Hiinalinnas, sest tavaliselt on just selles piirkonnas majutuskohtade hinnad kõige paremad. Taksojuht viis meid siis ühe hosteli ette, mille nimi on Sayang Sayang. Seal võttis meid vastu hästi tore mees. Tuba selles hostelis on põneva lahendusega - lükanduksed,pisike tuba on tehtud kahekorruliseks nii, et alumisel on diivan ja laud ning üleval voodi. Vetsud ja vannitoad on küll koridori peal, aga see ju hostelites tavaline. Lisaks asub hotell jõe ääres, mis on väga vingelt ära valgustatud. Hostel on uus ja puhas, mis on meeldiv võrreldes meie eelmiste elukohtadega. Võtsime toa ära ja tahtsime süüa. Tore mees vatuvõtust pani hosteli uksed lukku ja saatis meid söögikohtadeni. Lahti polnud enam suurt midagi, sest oli peaaegu südaöö. Tänaval oli üks hiinlaste putka veel lahti, kust ka söögid võtsime. Sellistes putkades vist turistid eriti ei einesta, et need on mõeldud kohalikele. Kõhud said täis 22 krooniga :). Kui hostelisse tagasi jõudsime, ulatasid hotelli taga õues olnud hiinlased meile koti meenetega - lihtsalt külalislahkusest.
Hommikul otsustasime linna kaema minna. Melaka on ajalooline linn, mida läbib jõgi ning setõttu veidi meenutab Veneetsia kanaleid, sest majad on veele suht lähedal ja vesi on rohekas.
Tänaval vaadati meid kui vaatamisväärsusi, mis oli muidugi natuke imelik. Isegi teisest tänava otsast hõigati järele how are you? Where are you from?jne. Tundub, et kohaike jaoks on blondid juukseid ja kahekesi ringi kõndivad tüdrukud vaat, et eksootilisemaks vaatamisväärsuseks, kui meile nemad ja kogu linn tervikuna.
Ei saanud me ka poodides käimiseta. Riided, ehted ja jalanõud on siin väga huvitavad. Häirivaks šoppamise juures on see, et poodi sisenedes hakkavad müüjad sul sabas kõndima...lihtsalt kõnnivad väga väga lähedal järel niikaua kui lihtsalt saab kõrini ning poest ära saab tuldud. :D