teisipäev, 7. aprill 2009

plaanidest veidi :)

Heiheihei!

Esmalt tahaksin tutvustada teile kängupoissi. :)



Pilt on tehtud minu tuliuue Ixusega suhteliselt kaugel, et pole kõige teravam pilt, kuid ikkagi: siin ta on!Tuletan meelde, et pildil klõpsides näeb veidi suuremalt.


Mul oli tegelikult terve blogipostitus valmis kirjutatud aga kuna paari tunni jooksul said tähtsad otsused vastu võetud, siis pean kõik uuesti kirjutama. Mul on uusi uudiseid. Võtsin vastu küllaltki raske otsuse aga hetkel kõige mõistlikuma. Nimelt olen siin Athertonis veel 3-4 nädalat ja kogun reisiraha. Tööga siin piirkonnas ei ole head lood ja kuigi meie farmis sai töö otsa, pakkus päkkeriomanik mulle uue järgmisest nädalast. Ei ole mõtet minna 3-4 nädalaks tööd otsima minna, kuna nii kiiresti midagi leida on hetkel suhteliselt lootusetu ja siis kuluks raha lihtsaltolemisele.
Selline lugu, et kuigi tekkis ülimalt ahvatlev Lõuna- ja Lääne-Austraalia roadtripi ettepanek, otsustasin jääda esialgse plaani juurde. Ostsin paar hetke tagasi lennupileti 10.maiks Cairnsist Darwinisse ja Darwinist Ho Chi Minh Citysse. Teise nimega Saigon, linn Vietnamis. Sealt mööda maismaad veel Kambodžasse ja Taisse. Olenevalt ajast kas siis lennukiga Bangkokist Johor Bahrusse ja Singapuri kaudu Darwinisse tagasi või kui aega jagub, teha üks tore rongisõit läbi Malaisia džunglite Singapuri. Tagasilennupilet Austraaliasse saab olema vast 28.05 kuupäevaga. Usun, et 18 päevaga näen piisavalt palju ja tekib palju kirjutamis-pildistamismaterjali. : )





Nüüd siis aga oldud ajast. Siiani on päevad olnud ainult mandariinised mandariinised ja veelkord mandariinised. Töötunde oli eelmisel nädalal kokku 70. Päris palju eksju. Kui nüüd teha kiired arvutused ja kokku rehkendada nädalas olevad tunnid ja siis sellest lahutada maha töötunnid pluss veel 3,5 h, mis kulus lõunatele. Veel tuleks maha arvata ka igapäevane sõit, nädalas kulub sellele umbes 11-13 h. Ega vabaks ajaks ja magamiseks palju aega üle ei jää. See 70 tundi ei ole mitte lihtsalt tööl olemise aeg, vaid ikka tõsine töörabamine. Enamik eelmisest nädalast ei möödunud tegelikult mitte korjates, vaid hoopis shedis mandariine pakendades, kus tegelikult rabelesime palju rohkem, kui salus mandariine korjates. Raske nädal oli.




Käesolev nädal algas aga üllatuslikult. Kuna mul ju oli plaan ikkagi lähiajal ära minna ning küsisin boss Vincelt, et kui kauaks meile veel tööd jagub. Selgus, et mandariinid on põhimõtteliselt korjatud ja ühe päeva planeerimata korjamist nad tekitasid veel juurde, et meil tööd oleks. Kui hommikul oli tal kavas meid mingisuguseid oksi lõikama panna, et paar tööpäeva veel juures oleks, siis päeva jooksul mõtles ümber. Nii saidki poisid peale lõunat teada, et neil viimane tööpäev. Tüdrukutel on pakkimistööd veel kolmeks päevaks. Kuidagi väga äkitselt jäime kõik töötuks. Õnneks kutsuski päkkeriomanik Frank täna enda juurde ning teatas, et kuuks ajaks oleks mulle ja Kristiinale veel pakkimistööd. Me talle hirmsasti meeldime ja ei taha üldse mitte, et me siit ära läheme. :D


Lubasin mandariinibusinessist ka veidi kirjutada. Mandariinid ei kasva puu otsas nii armsa oranžijumelisena, nagu me poest oleme harjunud ostma. Puu otsast nopime neid üldiselt sellise rohekaskollasena. Olenevalt farmeri tujust peame me mõni päev võtma ainult heledamapoolseid ning teinekord jällegi tuleb puud täiesti tühjaks teha. Korjame neid kottidesse, mis rihmadega kõhu peale kinnitatud. Esimestel päevadel andsid õlad küll veidi tunda aga nüüd pole suure kotiga ringitatsamine enam mingi raskus. Korjata tuleb kiiresti, ettevaatlikult ja korralikult. Nagu ikka. Ei tohi aega raisata väikestega ning kindlasti ei tohi mandariini puu küljest tõmmata. Lõikamiseks on spetsiaalsed tangid ning tähelepanelik tuleb olla, et ei jätaks viljale saba taha. Nüansse on korjamisel veel ja veel.



(tegelikult töö ajal mandariine never süüa ei tohiks :D )

Kaks kohalikku, kes farmis püsitöölised, oleme ristinud hellitavate hüüdnimedega: Nõgi ja Habe.



Siin pildil võite ise arvata kumb neist sõidutab mandariinikesed põllult ära shedi, kus esmalt tegeletakse õige värvuse saavutamisega. Selleks hoitakse puuvilju 30-33 tundi gaasikambris, kus nad muutuvad kollakaks. Pole päris nii oranžid, kui meil poodides müüakse. Arvan, et Eestisse jõudvad mandariinid on pakendatud mitmeid kuid tagasi ja värvus aja jooksul muutub tumedamaks.
Pakkimine on siin farmis tempokas. Olen vist juba maininud, et töötajate pealt hoitakse kokku. Minu tööülesanneteks on nii esimese kui teise klassi mandariinide kastidesse viskamine, kaalu juurde tassimine, kaalumine, kaane märgistamine ja pealepanemine. Jooksmist on palju ning tõstmist rohkem. Kastid kaaluvad ju 10 kilo ning korraliku tööpäeva jooksul oleme pakendanud umbes 8-9 tonni mandariine!



Puude vahel on ringi rändamas igasugu putukaid-mutukaid. Mesilastega olen väga lähedalt juba kokku puutunud ja neid sumiseb kogu aeg ikka ringi. Kokku oleme näinud puudel kolme ussikest: kaks korda üks ja seesama püütonibeebi ning kolmandal korral oli lebotamas mingisugune tavaline puumadu, kes pole mürgine isegi mitte. Lisaks veel kõikvõimalikke erinevaid ämblikke, põrnikaid, liblikaid, sipelgaid jne.


Täna, homme on meil vabad päevad ja kui tänane päev sai suhteliselt maha lebotatud (põhjusel, et eile sai meil töökaaslaste Nicole ja Michellega veini-viina joodud), siis homseks rentisime taas auto. Esmalt viime Cairnsi lennuki peale Miku, kes läheb Darwinisse ja seejärel tuleme tiiruga siinseid koski, vihmametsi ja linnakesi uudistama. Tõotab tulla igatahes põnev päev.

Ja kes leiab siit pildilt midagi huvitavat?



Lõpetuseks tore tekstike meie shedist.





Tervitused-kallid teile sinna kevadisse Eestisse! Igatsen!

1 kommentaar:

  1. Lõpuks sain oma kängupoisi:P

    Aga sa varsti meil siis ju Inna Uit valmis :P

    VastaKustuta