laupäev, 6. juuni 2009

Darwin

Darwin on Austraalia linnadest ainus, mida teise maailmasõja ajal pommitati ja seda tehti kogunisti 64 korral (LP andmetel). Kuid ei olnud sõda see, mis linna pea maatasa tegi vaid hoopis tsüklon Tracy, mis 1974.aasta jõululaupäeval jättis Darwini 11 200st elamisest püsti kõigest 400. Ajaloolisi vanu ehitisi Darwinist ei leia. See-eest on Põhjaterritooriumi pealinn väga modernne ning omapärane. Elanikke Darwinis ning äärelinnas Palmerstonis kokku on 100 000 kandis. Kuna äsja algas troopilise kliima kuiv hooaeg kubiseb linn lisaks nii päkkpäkkeritest kui lõunaosariikide austraallastest endist.

Viimasel päeval Darwinis oli kindel plaan teha korralik fotoseeria linnast, kuid ikkagi selleni ma ei jõudnud. Lemmikkohaks linnas oli Esplanaadi park, kus kujutan ette jahedama ilma korral väga mõnus joosta oleks. Tundub, et darwinlased ilma suhtes nii pirtsakad pole ja jooksjaid õhtupoolikul seal ka näha oli. Pargis oli palju erinevaid mälestusmärke, mis kõik põhiliselt II maailmasõja teemalised. Esplanaadi ühes otsas oli siis selline huvitav koht nagu Gullen Bay, kus tõusu ajal hommikuti sajad kalad täitsa randa tulevad ja raha eest neid seal sööta ka saab. Siuke turistilõks jäi minul külastamata. Miskipärast. Teises otsas oli välikino, kus Triinu ja tema prantslasest sõbra Vincega käisime vaatamas 70-ndate Austraalia filmivarianti Robin Hoodi tüüpi pätist. Veel on kesklinnas pisikene rannakene, mis tammiga avamerest eraldatud, et krokodillid ning jellyfishid ligi ei pääseks. Seda viimast kardetakse Põhjaterritooriumil kõige rohkem. Siin on jellyfishi hooaeg põhimõtteliselt aastaringselt.







Kui rahakotis pappi palju, siis Darwinis igav kohe kindlasti ei hakka. On erinevaid atraktsioone linnas ning võimalik osta tuure lähemalasuvatesse rahvusparkidesse. Isegi kui rahakott veidi õhem, tuleks kindlasti külastada Austraalia suurimat rahvusparki – Kakadud.



Päkkpäkkerite jaoks on Kakadu Austraalias nagu üks must-see kohtadest. Pea kõik tahavad seal ära käia. Minu ettekujutus sellest rahvuspargist oli hoopis teistsugune. Arvasin, et Kakadu taimestik on sarnane troopilise Queenslandi vihmametsadega. Kuid siin Põhjaterritooriumil ei leia isegi Kakadust nii lopsakaid metsi. Puud on madalad ning paiknevad hõredalt ja paljudel puuliikidel on lehed kas pruunid või siis ära langenud (talv ju ikkagi). Kohalikud farmerid on aborigeenidelt õppinud kuival hooajal maapõletamise. Tehakse seda vist nii väetamise eesmärgil kui ka uue lopsakama rohu asemelekasvamise nimel. Aru ma küll ei saa, miks rahvuspargis maad põletatakse aga jah kärssavaid maalappe nägi parki sõites palju.

Kakadu rahvuspark kuulub täielikult aborigeenide kogukonnale ning turistidele näitamiseks on park niiöelda riigile üürile antud. Peamine põhjus, miks Kakadu maailma rahvuspärandi nimekirja kantud on kuni 20 000 aasta vanused kaljujoonised, mis aborigeenide jaoks ülimalt oluliseks kultuuriväärtuseks.
Sellel joonisel üsna tõenäoliselt kujutatakse aborigeenide tantsupidu.




See aga on Nabulwinjbulwinj (loe: nar-bull-win-bull-win) – ohtlik vaim, kellele meeldis naisi süüa.




Siin joonisel aga ei kujutata aborigeeni kängurut jahtimas vms. Erineva värvusega joonised on erineval ajal tegelikult joonistatud. Kängurusid joonistati kaljuseintele seepärast, et pidavat meelitama elusolendeid maalitud känguru juurde ning sel viisil siis peeti neile jahti.



Ilmatuma hulk aastaid tagasi oli Kakadu tegelikult täiesti vee all ning maailmamerest ulatus välja ainult Arnhem Land. Sellel pildil on seda endist veepiiri siis ka näha. Arnhem Landi saab külastada ainult eriloaga või spetsiaalse turistipaketi raames. See on piirkond, kus aborigeenid rahus elada soovivad.



Kakadus elab väga palju erinevaid linnu- ja putukaliike ning jõed kubisevad krokodillidest. Minu päevapakett sisaldas kruiisi South Alligator jõel. Giidiks oli kogukas meesterahvas, kelle sisutiheda jutu saatel nägime palju huvitavaid ning ilusaid linde.






Aga jah, linnud lindudeks – enamikele turistidele pakuvad palju rohkem põnevust ju krokod.

Saage tuttavaks Fred, The Freshie



Ja Brutus, The Saltie



Neid kutte sai näha poolel teel Kakadu parki. Kuna kell oli väga varajane, oli Brutus sügavas unes ning ei suvatsenud end kohe teps mitte liigutada. Fred veest väljas end veidiks ajaks küll sirutamas käis,kuid uni sai vist ikkagi ka temast võitu.

Krokodille liigitatakse siis kaheks: freshwater ehk mageda vee ning saltwater ehk soolase vee isendid. Mageda vee krokodillid saavadki elada siis ainult magedas või väga õrnalt soolases vees. Nemad ei kasva nii suureks nagu soolase vee krokod ja minu teada ei ole nemad nii aplad ründama. Soolase vee krokodillid saavad elada nii soolases kui magedas veekeskkonnas, suurimad roomajad maailmas ning arvatakse, et võivad elada isegi kuni 100 aasta vanuseks. Kakadus nägin tunniajase laevasõidu ajal nii umbes 6-7 krokot. Erinevas suuruses ja kes magas kalda ääres, kes lõdvestas lõualihaseid ja kes lihtsalt tegi hommikuseid ujumistiire.









Vabas looduses krokodille nii lähedalt näha on päris ekstreemne. Teades ka seda, et krokodillid on võimelised päris kõrgele hüppama ja laevareelingul olevaid käsi näiteks küljest hammustama :D


Viimasel õhtul Darwinis käisime Triinu, Anni ja Kätliniga Mindil Beachil kuulsat Darwini päikeseloojangut merre vaatamas. Rannas oli rahvast oi kui palju. Päikeseloojang oli superilus ning minu vahva Canon suutis väga ilusaid pilte teha.






Hiljem ühines meiega veel Rauno ning tegime tiiru Mindil Beach Marketil, kus müüdi nii huvitavaid aborigeenijooniseid, didgeridoosid, ehteid pluss veel kõikvõimalikku aasia toitu. Rauno soovitusel võtsime kõik prantsusepärased pannkoogid :D


Marketilt suundusime tagasi päkkeri juures asuvasse parki, kus veinitasime õige pisut.



8 päeva Darwinis olid superlahedad. Kohtusin oi kui paljude eestlastega ning tekkis meil juba endalgi väike tore sõpruskond. Elu siiski näitab, et maailm ei ole üldsegi suur ning olen kindel, et me veel kohtume :)

Darwinist Broome lennutas mind lennufirma Skywest, kellest ma varem midagi kuulnud ei olnud. Lend möödus kenasti ja nüüd elangi mõned päevad hostelis, mis asub Cable Beachil, mida peetakse üheks ilusaimaks Austraalia rannaks :)
Uute avastusteni!

1 kommentaar:

  1. see viimane päikeseloojangu pilt on nagu maalitud! selle pead kindlasti ära raamima!
    Ja issand kui palju eestlasi seal on! nagu ei olekski välismaal, pead kuhugi vaiksematesse kohtadesse põgenema :D
    ole muhe ja tugev lagle! kas tervis juba naases?

    VastaKustuta