pühapäev, 5. juuli 2009

Thrifty

Tundub nagu aeg siin Karrathas liiguks kiiremini, kui mujal maailmas. Olen juba tervelt neli nädalat siin pesitsenud, nendest kolmel ka usin tööinimene olnud.

Viimase nädala olen ka uues elukohas veetnud. Üürin elumajas tuba, mis on täiesti minu enda päralt. Hetkel elab majas peale minu veel kolm inimest, kuid kuna üks tuba veel tyhi, siis arvatavasti lähipäevil kolib siia veel 1-2 inimest. Üks majanaabritest, Jamie, on ühtlasi ka mu töökaaslane. Eelmiste elanike poolt maha jäetud riiulitäis toiduaineid ning tervelt kaheksa veinipudelit - neid on mul lahkelt tarbida lubatud ja ühe veinipudeliga juba vaikselt olen algust teinud ka :D

Thrifty kolm nädalat on möödunud aga äärmiselt huvitavalt. Minu ametinimetuseks on car detailer, eesti keeli siis...? Car detailereid on meie Thrifty osakonnas hetkel viis: mina, belgia tydruk Tineke, austraallased Jamie, Sharon ning pikalt puhkuselt oma kodumaalt Uus-Meremaalt j6udis tagasi meie lahe supervisor (t66dejuhataja, brigadir) Daniel, kes meid, naissoost töötajaid kõiki sweetie-deks kutsub. :D

Office poole peal tegelevad klientidega austraallane Jen, filipiinlased Karren ning Myra ja kontori juhataja Peter.

Mida siis minusugune blondinka Thrifty garaazis teeb? Nagu eelmises postituses kirjutasin, arvasin enne esimest tööpäeva, et minu päevad hakkavad mööduma ainult autosid pestes. See on küll üks põhitegevusi ja ega mul selle vastu mitte kui midagi pole. Füüsiline koormus on suur ja mu puhkeolekus olnud lihased saavad taas väheke vatti. Survepesuriga pestes tunnen, et biitseps-triitseps teevad t66d ning harjaga küürides annan sutsu koormust südamele :D

Kuna siinne ainuke Thrifty esindus asub lennujaamas, siis on meie töökohustuste jaotus suuresti seatud saabuvate-väljuvate lendude järgi. Õigeaegselt tuleb masinad autoparklasse viia ja sealjuures on supervisoril vaja jälgida, et ka parkimiskohti jaguks. Parklasüsteem on siin lennujaama poolt halvasti korraldatud ning autorendifirmadel kindlaid parklasektsioone pole. Tagastatud autodega on vaja Thrifty depoosse sõita ning tegusaimad päevad on neljapäevad-reeded, kus ainuüksi õhtuste lendude ajal tagastatakse meile 25-30 erinevat masinat. Et kahe- või kolmepeale on vaja need depoosse toimetada ning check in-i juures aitan mina tavaliselt õlitaseme kontrolli, klaasipesuvedeliku lisamise ning tagavararatta ja tööriistade olemasolu ülevaatamisega. Thriftyl on ka oma suur autoparkla, mis depoost paarisaja meetri kaugusel asub ning kuhu viime autod, mis ei mahu ei lennujaama ega depoo enda parklasse. Suur lisaparkla pole mulle veel meeldima hakanud, kuna puudub seal asfalt ning autosid on keerulisem parkida.

Enamus autodel on siin kaevandusvarustus, mis tähendab et sõiduautodel on lisadena tulekustuti, esmaabikarp ning nelivedumasinatel ka kaevanduslipukene, vilkurid, mõnikord helkurid. Enne, kui puhtakspestud autoga garaazist välja võib sõita, tuleb koostada ka raport, kus tuleb märkida konkreetselt, mis lisad autol on ning lisaks üles leida ja raportisse märkida kõik kriimukesed, muhukesed. Rehvirõhku ka ikka kontrollime, kui just parasjagu väga kiire pole.


Nagu juba kirjutasin, siis esimesed tööpäevad olid minu jaoks rasked. Nagu nüüdseks selgunud, siis oli too nädal töine ning raske kõigile.

Kõik neljaveolised (4WD) masinad on manuaalkäigukastiga ja esiti oli vasaku käega käikude vahetamine veidi kummaline ja aegajalt sai kolmanda käigu asemel kogemata esimene käik. Muidugi jälgisin esimestel päevadel (ja tegelikult veel ka praegu) pea iga kord kui depoost välja sõitsin, et kas olen ikka õigel pool teed. Suunatuled-kojamehed ka ju vastupidi ning aegajalt sai suuna asemel hoopis kojamehed tööle pandud. Aga inimene harjub kõigega ja üsna kiiresti veel sealjuures.

Harjusin ma ka erinevate sõidumasinate lühenditega. Kui Daniel palub mul tuua EFMR-i siis ei tooma enam ei ITFMR-i ega 1DMR-i. Need on erinevad kastikad. IMFR on Prado Landcruiser, CCAR üldiselt viieukseline Corolla või Yaris, Camryd ja Aurionid on SCAR-tüüpi ning Corollad ICAR-id.IVARi lühend meeldib mulle enim ning need on on 7-kohalised Taragod. Bussidel, suurematel truckidel ehk veoautodel on veel omakorda lühendeid. Toyotadega siis tegemist.


Populaarsem auto on Prado



Depoo parkla







Camry mu lemmik praeguseks




Need Hiluxid on ma arvan yhed levinumad ja lemmikumad Austraalias.



Huvitavamaid pilte kl6psin l2hiajal kindlasti rohkem :)

Rendiautobusiness on ma arvan ka teilegi suhteliselt huvitav lugeda. Arvan, et Tallinna kõik autorendifirmad pole kokku nii töiseid, kui siinne Karratha osakond, mis muideks peaks olema üks busy-maid Karratha esindusi (Lääne-)Austraalias. Mulle meeldib, et töö on vaheldusrikas, füüsiliselt koormav ja mõnikord ka väga huvitav. On ka kiireid ja stressirohkeid hetki ning üsna raske on kuuel päeval nädalas kell 5 hommikul ärgata. Üldiselt mööduvad tunnid töö juures kiiresti. Kokku töötunde nädalas on siiani tulnud kuskil 55-60 vahel ja kuigi oli plaan, otsustasin, et hetkel siiski lisatööd endale otsima ei hakka. Pärast mõnda lühemat ehk siis 10-tunnist tööpäeva on nii hea teha üks väike jooksuring ja sellest ikka loobuda ei tahaks.


Suurt peale töölkäimise ma siin teha ei olegi jõudnud. Aga mulle meeldib, et taas on mingisugune rutiin ning seljakott täiesti lahti pakitud ja voodi alla ära peidetud. Vabadel pühapäevadel olen natukene siinkandis siiski ringi saanud vaadata, kuid sellest lähemalt edaspidi.


Nüüdseks küll juba tükk aega tagasi aga sai siingi tähistatud veidikene jaanipäeva ning usun, et paljud välismaal elavad eestlased nõustuvad minuga, et just sel ajal tuleb Eesti-igatsus kõige rohkem peale. Olime kamba eestlastega Karrathast umbes 10 km kaugusel asuvas Hearson Cove rannas. Kuna kõigil oli järgmine päev vaja varakult tööpostil olla, siis möödus üritus suhteliselt vaikselt. Tundub, et igas Austraalia suuremas või väiksemas linnas elab rohkem kui üks eestlast. Nii ka siinkandis peaks elama umbes paarkümmend kaasmaalast. Mind hakkab juba huvitama, et kui palju neid eesti noori kodumaale alles jäänud üldse on?


L6petuseks paar pildikest siinsest loodusest, mis on veidi teistsugusem, kui troopilises Queenslandis n2htu.







Ning see tuba, kus ma enam EI ela :)

2 kommentaari:

  1. Eh, juba pikemat aega loen su blogi ja ootan millal saaks sult natuke infot juurde hankida... teadagi miks :D

    VastaKustuta
  2. Mine metsa, mis tuba :D
    Seal oli vist ikka lust elada.
    Tore, et minema said sealt.
    Ja muidugi tervitused üle pika aja ja kallistused kaa :)

    VastaKustuta